Alustame algusest. Maratonile eelnenud nädal jäi mul treeningute mõttes lühikeseks. Nimelt sai tehtud ainult 2 trenni, seda siis teisipäeval ja kolmapäeval. Põhjus oli selles, et Kõrvemaa kevadjooksu järel oli mu keha energiast täiesti tühi ning jalgadesse lõi mingi imelik valu. Seega otsustasin rahulikumalt võtta ning rohkem puhata.
Võistluspäeva hommik väga lootust ei andnud kuna sadas vihma. Vähemalt Raplas. Viljandi lähedal oli ilm juba parem ning aegajalt oli näha ka sinist taevast. Kraadiklaas oli tõusnud üle 10 soojakraadi.
Otepääle jõudsin tund enne võistluse algust ning oli piisavalt aega, et sooja teha, stardimaterjalid võtta, riietuda ning natuke ringi vaadata.
Riietuse kohapealt otsustasin pikkade 2XU riiete ning Scotti windbreaker jaki kasuks. Peamine põhjus selles, et ilm oli jälle pilve läinud ning ka tuul oli tugevam kui enne. Jalgadele tõmbasin õhukese kihi Capsicami, pigem selleks, et kui alguses tempo liiga kiireks peaks minema, siis on lihas paremini soe. Olen seda ka enne kasutanud ning see on ilusti töötanud.
Stardinumbriks sain 1793.
OK aeg starti minna. Kuna numebr oli suur, siis stardikoridor oli vist 3. või 4. Klapid pähe. Järsku vaatan inimesed ümber ringi hüppavad, vehivad kätega jne. Mis asja??? Siis saan aru, et tegemist on MyFitnessi soojendusega. OK. Ei ole veel närvipingest lolliks läinud.
Nii, start. Vahetult enne nägin Mardenit, triatleet, joosta oskab, jõuab ka. Väidab, et läheb testjooksu tegema ja rahulikult jooksma. Muidugi muidugi. Kella panin käima joonelt. Ajan ju ikkagi netoaega taga.
Esimene kilomeeter ei meenutanud jooksmist vaid pigem sörgi-kõnni tehnikat - rahvast lihtsalt liiga palju. Ma ei kujuta ette mida suurtel maratonidel tehakse!? Mingi hetk sain aru, et on võimalik jooksma hakata. Nii jalad käima, tempo 4,03min/km. Tuleb natuke tagasi tõmmata, et mitte 10km'l koju minna.
Esimesed 5km möödusid lihtsalt. Nägin paari tuttavat, samas kellegiga koos ei jooksnud. Oma tempo, oma aeg.
Metsaalused teed olid kuivemad kui ma arvasin.
10ndaks kilomeetriks oli normaalne rütm juba sees ning sai rahulikult oma jooksu joosta.
Umbes 14-15km läks mul korraks raskeks, seda siis paariks kilomeetriks.
Võib öelda, et minu päästjaks sai just see lugu.
Selles loos on midagi, mis pani mu jalad liikuma.
Aegajalt tundsin kõhus ka kerget valu, mille ajan geelide süüks. Eks tuleb oma vigadest õppida ja eksperimenteerida.
Vaieldamatult olid kõige raskemad viimased 2km. Seda mitte füüsiliselt vaid pigem vaimselt. Kuna rada kulgeb täpselt sama teed pidi kui Tartu Rattamaratoni rada, siis tean täpselt kus ja kui palju on finishini jäänud. Ainus vahe on selles, et rattaga läbid sama vahemaa mitu korda kiiremini.
Finishijoone ületasin siis, kui aega oli kulunud 1:52:15, protokolli läks ajaks 1:52:53. Kuna eesmärgiks oli pandud 1:50:00, siis ei olnudki kõige hullem tulemus.
Tagantjärgi mõldes läks kõige rohkem aega kaduma just esimesel paaril kilomeetril.
Kokkuvõte
Stardinumber - 1793
23.38km
1:52:15
21.1km - 1:40:09
Avg pace: 4:48min/km
AvgHR: 177
AvgCad: 181
Koht protokollis - 552
Lõpetuseks: väga tore üritus. Esimese korra kohta ei ole üldse paha. Järgmine aasta kiiremini!!!
