Mis edasi 125? 150?
Ei ega tark ei torma. Tark puhkab. Või noh, peaaegu.
Eelmisel nädalal tegin kokku ainult 2 korda trenni. Seda siis erinevatel põhjustel.
Teisipäev: 11km ringike Nõmmel.
Ilmselt toimus samal ajal ka orienteerumis teisipäevak kuna mingi hetk hakkas võsast suure ragina saatel kaartidega varustatud orienteerujaid välja jooksma. Hetkeks oli nende arv nii suureks kasvanud, et mul oli juba endal imelik ilma kaardita olla.
Tundus tore üritus. No ma arvan oma 200 inimest ehk ikka oli?! Noored ja vadad, rattaga ja rattata.
Aga nagu öeldud siis mul oli 11km ja u 1h.
Reede: Nädala teine trenn. Kuna olin end kirja pannud Saku Trail Runile, siis tegin kiirema jooksu Järve Terviseradadel. Sinna on maha märgitud mõnus single. Tuleb järgida ainult punaseid tähiseid puudel. Ring kokku veidi üle 2km.
Kokku tuli 8,75km ning u 50min. Tegin paar kiiremat lõiku ning vahele kõndi.
 |
| Mõnus tehniline rada |
Aga ikkagi. See teine pool. See haiguse värk.
Ühesõnaga. Enne reedest jooksu pidasime ühes mängutoas, nimetagem seda Panda mängutoaks*, Hugo 2.aasta sünnipäeva. Pidu oli vägev. Morssi voolas ojadena ning ka söögist ei olnud puudust.
Kuni laupäevani oli kõik OK. Vähemalt minul. Kersti valutas kõhtu vist juba reede õhtul.
No ja siis see algas. Sees keerab, kerge iiveldus, mis lõpuks päädis sellega, et pühapäeva hommikul kell 4:45 ei jäänud muud üle kui WCs oksendada. Palavik. Ülempiiriks jäi seekord 38,5.
Apteekrite sõnul olevat tegemist, mingi eriliselt nakkava viirusega, meie tutvusringkonnas oli haigeid vist kokku u 8 inimest.
Apteekrite sõnul olevat tegemist, mingi eriliselt nakkava viirusega, meie tutvusringkonnas oli haigeid vist kokku u 8 inimest.
Hugo õnneks haigeks ei jäänud. Ilmselt pole ta nõrk nagu ta vanemad.
Aga ühesõnaga võisin Saku Trail Runi ärajäänuks kuulutada.
*Nimetatud mängutuba ei ole haiguses süüdi.
Tundub, et järgmine nädal läheb sama rada pidi. Ma loodan, et mitte haigena, aga paraku siiski vähese trenniga.
Sellest juba järgmine kord.