Ükskord kui Laulasmaa Ultrani oli jäänud 2 nädalat

Hmmm.

2 nädalat. See ei olegi ju midagi. See on siis 10 päeva tööl ja 2 päeva nädalavahetuseks. Või siis 7+5 päeva. Isegi 14 päeva ei tule kokku. 

Enam midagi muuta ei saa. No mida sa muudad kui 2 nädalat on jäänud 211km (ok keda suured numbrid hirmutavad siis 32h) jooksu alguseni.

Nüüd jääb vaid üle stardini jäänud aeg rahulikult üle elada ning mitte haigeks jääda ega mingit lolli vigastust külge saada. Siis peaks kõik olema OK. Või noh niipalju kui saab olla OK 211km stardis. 

Kuna igasugune järg on mu blogipostides kadunud, siis kuni Laulasmaani lasen puusalt.


31.05 (pühapäev) - Tegin u 21km pikkuse ringi. Plaan oli teha rahulik ringi ning hoida tempo 6-6:30min/km vahel. Põhimõtteliselt see ka õnnestus. Kuskil Harku metsa vahel läks muidugi asi käest ära kuna oli vaja Hannesega juttu ajada. Ainuke häda oli see, et tema oli rattaga ja mina mitte. Mingi hetk oli tempo juba seal 4:15min/km juures. Seda siis kokku u 7km. Koju sörksin rahulikult, tempoga mis oli algselt plaanitud.

01.06 (esmaspäev) - Vaba päev. Kuna Hugs oli haige, siis olin kodukontoris. 

02.06 (teispäev) - igasugu tegemisi oli. Töö, kodu, reikis käisin. Jooksma jõudsin alles kell 21:30. Otsest mingit eesmärki ei olnud. Proovisin ikkagi tunnikese kokku saada. Enesetunne oli väga hea. Pulss väga hea.
Kell 22:00 Glehni lossi juures. Ilmselt ei ole kõige mõistlikum minna jooksma kõlisev võtmekimp taskus ja siis mõne naisterahva taga sörkida. Seda eriti hiljutiste uudiste foonil. ‪#‎noweirdos‬


Lisaks üks mõnus video


Ahjaa kes veel ei tea siis Laulasmaa Ultra eest saab UTMB (tahad infot kliki siia!) jaoks 3punkti. Thumbs up!