Marartoni eelõhtu ehk kuidas kõik nii valesti läks???

Kuna tööl on viimasel ajal kiire olnud ning lisaks on muidu asju mida on vaja teha, siis ei ole siia pikka aega midagi kirjutanud.

Käesolev kirjatükk peaks seda muutma.

Kuni eelmise pühapäevani oli kõik hea. Tegin oma viimase pikema jooksu. Kokku 16km, tempo 4:48min/km ning pulss 158. Ühesõnaga enesetunne enneolematult hea. Tõesti - jalg oli kerge, kilomeetrid läksid kui unenägu.

Esimene väiksem tagasilöök tuli esmaspäeval. Nimelt hakkas vasaku jala hüppeliiges valu tegema. OK, andsin jalale päeva kaks puhkust ja valu läks ära. Hea. 

Teine ja tõsisem jama algas neljapäeva õhtul. Kuidagi olin ma suutnud ennast külmetada. Tulemuseks on see, et kirjutan neid ridu 37,4 kraadise palavikuga. Olen proovinud kõike. Isegi Eesti rahvatarkus, et viin on parim ravim on ära proovitud. 

Hommikul vaatame kuidas enesetunne on. Juhul kui kraadiklaas jääb alla 38kraadi, olen ma stardis. Ma olen aasta algusest selle jooksu nimel vaeva näinud ning nii lihtsalt ma alla ei anna. 

Eesmärk on siiani 3:30:00. Vaatame kuidas enesetunne on, hetkel ma aeglasema ajaga ei lepi, aga tõde selgub rajal. 

Homme stardis näeme. 

Tervis tuleb!?