Nädalavahetus. Rotterdami Maraton

Teen silmad lahti. Rebin telefonil laadija tagant. Vaatan kella. 01:50. ???. !!!.

Ma saan ju veel 2h magada. Väga hea!!!

Äratus. Kell on 2h edasi liikunud, umbes sama kiirelt nagu mu unenägu. 

Ok ajan end voodist välja. Tasakesi ja vaikselt, et mitte Hugsi ja Kerstit äratada. Köögis tass kohvi ja üks jogurt paisutatud maisiga. Just. Paisutatud maisiga. Tšempionide eine!

Etteruttavalt öeldes - not our hotel!

Asjad olid mul juba eelmisel õhtul pakitud.  Hea seegi. Kogenud reisija nagu ma olen. Jääb veel kiire dušši all käik ning siis ongi asjad tehtud. Tund ja valmis.

Lennujaama jõudmisega probleeme ei ole. Järvevana teel sõites vaatan kõrval kulgevat kergliiklusteed ning mõtlen endamisi - parem oleks, et sellel joostud kilomeetrid abiks on!

Lennujaama turvakontroll. Kiirelt läbi väravate.

Lennukisse pääsemiseni on aega u 30min.
Kodust kaasa võetud Fredrick Backmani raamat "Mida minu poeg peaks maailmast teadma" aitab aega viita. Tõsiselt. Kõik isad-emad lugege seda. Soovitan.

Tallinn-Frankfurt lend läks ilusti.

Jama oli järgmise lennuga. Esiteks väljus lend tunnikese plaanitust hiljem. Teiseks peale maandumist pidime ootama maandumisrajal umbes 30min. Jäi mulje, et Schiphol ei suuda kõiki neid lennukeid, mis mühinal turiste riiki tõid, ära teenindada.

No ilm on vähemalt normaalne.

Rongisõit Amsterdamist Rotterdami läksilusti. Sain isegi õige rongi peale.

Hotelli leidsin ka suhteliselt lihtsalt. Tuba oli muidugi kerge pettumus. Kõik see mis on hotelli kodukal pildi peal on ilmselt photoshopitud. Kõik!

Aga no magada kannatab.

Lisaks käisin ma reedel ka messi expol. Ei oska öelda. Ma ootasin vist enamat. Suur maraton ikkagi. Need kes on käinud mõnel Tartu maratoni expol, siis Rotterdami maratoni oma oli väiksem.

Mis mõttes sa sööd burgerit enne võistlust!?
No ma olen ju võõras linnas ja ei tea muidu söögikohti!

NB boksist sain ma oma tossud ning ühe särgi.

Lisaks muidugi ka maratoni materjalid.

Õhtuks oli ka Hanno kohale jõudnud. Tegime kiire tripi ühte Iiri pubisse. Õlu oli väike, aga see-eest kallis!

Laupäev. Hea pikk uni. Hommikusöök. Puhkus. 4km jooksu. Paar kiirendust. Enesetunne on väga hea. 

Lõuna. Vietnami supp. Kohalikule aasia tüdrukule kõlab ilmselt lause tomorrow, beers täpselt sama moodi kui two more beers. Igal juhul toodi meile 2 õlut mida me ei tellinud ning lisaks olid need ka ilusti arvele pandud. All good. Me ei joonud ega ka maksnud.

Supp täidab kõhtu küll! Eriti selline kogus suppi!

Lisaks põikasime ka Starbucksi. Esimest korda. Jah, ma ei ole enne Starbucksis käinud.

Klassikaline Starbucks! 

Peale maratoni kannatab istuda küll. Paraku ei taha enam liigutada end!

Do you know where the name Teddybear comes from?

Chinese food everywhere. Nii võiks kogu meie nädalavahetuse söömise kokku võtta. Nuudlid...pardid...juurikad ja lihad...täismäng noh!

Mul lubati ainult nuudleid ja liha süüa enne maratoni.
Kes kurat need juurikad siia peale pani!?

Maratoni hommik. Varakult üles. Ma olin vist juba peale 6 ärkvel. Sööma punkt kell 7. Croissants and jam. Süsivesikud!!!

Asjad said õnneks eelmisel õhtul kokku pandud, nii et mingit tormamist ei olnud.

Viimane laadimine! 

Mõtlesime, et mingid asjad peaks ära ka andma. No vahetusriided ja nt rätik. Aga kuna korraldajate organiseeritud pakihoid oli üle tee asuvas Hiltoni hotellis ning kõik tahtsid oma kodinad sinna panna, siis oli  meie plaan juba eos luhtunud. Lõpuks viskasime korraldajate antud maratoni kotid ikkagi oma hotellituppa voodi peale.

OK starti minek.

Välipeldik maratoni stardikoridoris on paganama loll idee. Just saying!

Ja millegi sellise peale olid need korraldajad ometi tulnud. Räige trügimine, stardikoridori sisse ei saa. Lõpuks ikkagi saab. Ida-eurooplane oskab trügida küll.

Ega ma väga sooja ei jõudnudki teha pigem selline sümboolne sörk, et linnuke kirjas oleks noh.

OK. Start. Seisan. Ikka seisan. Veel natuke. OK midagi toimub. Rahvas hakkab liikuma. Stardijoone ületamiseks kulus natuke alla 2 min. Päris hea. Hea et ma Pariisi maratoni  stardis ei old koos 54 000 inimesega. Ilmselt oleks seal rohkem aega kulunud!?

Esimesed kilomeetrid kulgesid end soojaks joostes ning õiget rütmi otsides.

Kuna eesmärgiks olin seadnud endale 3h ja 15min lõpuaja, siis keskmine tempo pidi olema vähemalt 4:37min/km.

Peab kohe ütlema, et Rotterdam on üks paganama tuuline linn. Seda oli kohe tunda. 

Tavaline hommikune briis Hollandis!

Kui ei puhunud küljelt, siis puhus otse vastu. OK OK ühel sirgel oli ka taganttuul.

Ma olin rajal jooksukotiga ja seega joogipunktides peatuda ei old vaja. 

Ilm oli soe, rajal vist kuni 16kraadi, ja pakutud märjad svammid olid igati abiks.

Kogu lõbu mis oli 1-30. kilomeetrini, sai suhteliselt ootamatu lõpu. Tegelikult isegi natuke varem, nii u 27ndal kilomeetril.

Põlv. See neetud parem põlv. Sellel hetkel kahest põlvest halvim.

Bad knee! Bad bad knee!

Mingi hetk enam joosta ei olnud võimalik. Või noh oli aga umbes 300m korraga, siis kõnd.  Nii ma siis tiksusin seal. Läbi valu. Kord joostes, siis jälle kõndides. Kuklas kummitas Jaanusse soovitus võtta jooksule valuvaigisti igaks juhuks kaasa. A no mida ei olnud seda ei olnud.

U 37km silkas must mööda lühikest kasvu must mees rohelises vestis, endal pea kohal hõljumas õhupallid kirjaga 3:30. Tema taga kari jüngreid kes kõik seda aega vallutama olid tulnud.

Ega midagi teha ei olnud - tuli valu ära unustada ja tuulde võtta. U 3km ma seda ka suutsin. Lubasin endale, et rohkem ma ei kõnni. Jumal tänatud et ma ei suitseta sest loobumine oleks suhteliselt raske, kuna ma ilmselgelt ei suuda endale antud lubadusi pidada.  40ndal kilomeetril tegin jälle paar sammu kõndides.

No kurat, viimasel kilomeetril ma ikka ei kõnni. Ja ei kõndinudki. Päriselt.

Brutoajaks 3:31 ja kopikad. Neto - 3:29 midagi.

Kui tuikav põlvevalu välja jätta, siis oli enesetunne väga OK. Ei midagi sellist nagu sügisel SEB lõpus. Kaugel sellest.

Miskipärast arvati, et mu inglise keel on piisavalt hea, et kohalikule telekanalile kiire intervjuu anda. You know I'm famous now!

Mis siis edasi? Medal kaela, hotelli ja pesema.

Ahjaa lõunaks ikka rämpstoitu ka. Hüper supper suur Burger Kingi eine. Peale maratoni võib ju lubada!!!

Kohe peale seda headust leidsime Fruit Standi. Hakkasin mõtlema, et äkki oleks pidanud selle Burgeri peale kulunud raha sinna jätma!? Oleks äkki kasulikum olnud?

2€ eest headust. Eestlased õppige!!!

Õhtul. Chinese food everywhere! Again!

Jumal tänatud. Esmaspäev. Lihased on valusad kuid tundub, et mitte nii hullusti kui Hannol. A no mis ta aeg oligi??? 2:51??? Kui ta 10-15a pärast sama tempot hoiab, siis ta saab pensionipäeval postkontorist pensi küll enne teisi kätte.

Tahaks koju juba. Huugsil oli nädalavahetusel päris kõrge palavik.
Väikesed süümekad on mul ikka ka. Sest nagu Kersti ütles - 4 päeva lebo ja üks 42km sutsakas. 

Tegelikult peab see paika ju.

Nüüd kui ma seda postitust siin lennukis kirjutan, siis tagasi mõeldes võib selle jooksuga ju isegi rahule jääda? No aga see põlv muidugi. Praegugi tuikab.

Kuna GoProd sai suhteliselt palju selle nädalavahetuse jooksul kasutatud, siis luban, et panen lähiajal kas ühe või 2 videot kokku. Sest liikuv pilt ütleb rohkem kui see pikk ja segane postitus siin!

P.S - Kes tahab Rotterdami arhitektuuri pilte näha ja natuke maratonist lugeda, siis suunduge Hanno blogisse !