Ükskord kui ma Laulasmaa Ultral käisin ja mul seal üllatavalt hästi läks.

OK kuskilt peab ju alustama, seega...

1 päev enne starti - kõik asjad on korralikult kokku pakitud, või nii ma vähemalt arvasin, aga sellest hiljem. 

Enesetunne on väga hea. Ei mingit ärevust. 

Olin endale juba pikemat aega sisestanud, et tegemist on nii pika distantsiga kus kõik on võimalik. Seega ei hakanud enda jaoks asju liiga keeruliseks mõtlema ning otsustasin, et vaatan käigu pealt kuidas läheb.

Kaasa sai võetud kõik võimalikud riided ja jalatsid. Kersti vaatas juba et ma olin mingid asjad oma jooksuriiete korvist minema visanud, siis aga sai aru et ma plaanisin kõik hoopis kaasa võtta.

Söögid-joogid pakitud. Tundus, et on kõik olemas.
You are stronger than you think!

Soovitan kõigil, kes muidu geele väga süüa ei taha, proovida uut Powerbar Smoothie geeli. MMMMM - nagu beebitoit!


1. päev - Startisime kodust u kell 8. See jättis meile piisavalt aega, et üles panna väike teeninduspunkt/magala. Kaasa võetud suur Powerbari telk oli igati suureks abiks, seda eriti teisel päeval kui vihma kallas peaaegu hommikust õhtuni. Kõik kaasavõetud asjad sai ilusti telki panna ning kõik olid vajadusel käe-jala juures.

Ilm oli laupäeval suurepärane. Päike paistis ning oli tunda, et tuleb väga soe päev. Kuna mulle soe ilm pigem sobib, siis olin selle üle ainult õnnelik. Seega ilma käisteta jooksusärk selga ning lühikesed püksid jalga. Ohtralt päikesekreemi ning võib vist starti liikuda. Kaasa võtsin 500ml Powerbari jooki, 2 geeli ning ühe batooni. Enne starti minekut selgus, et olin suutnud pulsivöö koju unustada, a no mis seal ikka, üks asi vähem mis võiks jooksu ajal hõõruma hakata.

Start - anti täpselt kell 10:00. Seda tegi eelmise aasta võitja Laimonis Skadinš. Start ise oli rahulik, kuna joosta oli aega 32h, siis keegi väga ei kiirustanud. OK OK peale 2-3 tüübi kes panid stardist sajaga minema, aga põhimõtteliselt oli ka tegemist hilisema esikolmikuga.

Minu plaan oli lihtne. Joosta 10min ning kõndida 3min. Kogu selle süsteemi keskmine kiirus 211km peale pidi mul olema 8:31min/km. Või siis kui võtta teistpidi. Ma pidin jooksma keskmiselt need 10min 7:43min/km ja kõndima need 3min keskmiselt 13min/km. Selline süsteem andis mu lõpuajaks 30h. Kuna aega jäi üle veel 2h, siis see oli varu kõikideks ootamatusteks. 

Kohe alguses oli näha kuidas mõned jooksjad liiga uljalt alustasid või õigemini oli seda näha 2-3 ringil. Kuumus võttis oma. 

Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis ma ei mäleta oma jooksust väga ühtegi detaili kuni umbes 6nda ringini. Õnneks pani Kersti jälle kirja mida ma sõin, jõin ja "boksipeatuse" ajal tegin.

Niisiis:
Vahetult enne starti on kõik veel hea! 32h jooksu ootab ees!

10:00 - start

12:15 - esimene ring tehtud. Sööb ühe PB batooni ja teeb uue joogi. Olemine hea, ei kurda. 

14:45 - teine ring tehtud. Sööb suppi ja joob õlut (alkovaba). Kaasa 2 geeli ja PB batoon. Olemine ok, vahetab sokid. 

Tabasalu panga alune teeninduspunkt. 30m hapukurgini!

17:25 - kolmas ring joostud. Olemine ok, sõi pastat, vahetas pluusi, jõi õlut, vett. Vahetas tossud. 

20:30 - neljas ring tehtud, sõi pastat, vahetas pluusi pikkade varrukate vastu, jõi õlut

23:30 - viies ring joostud. Sõi pastat, kohvi, pikad püksid, pealamp. Plaanivad jalutada Priiduga lõpuni. 

2. päev - pigem siis alustame ööst. Jumal tänatud, et Gaspar oli nii lahke ja mulle jälle oma pealampi laenas. Suured tänud!

Kes kunagi on Keila-Joa pargis käinud, see peaks teadma milliseid elamusi see koht ratturitele ja jooksjatele pakub - sildade ületamised, jõe kaldal turnimine, puude ületamine. Kui nüüd liita siia väsimus, uni, energia puudus, on eksimused kerged tulema. Me jooksime/kõndisime öised ringid Priiduga (Priit Valk) koos, mõlemal lambid peas. Lisaks sellele, et oli valgem, oli ka koos kuidagi parem, sai juttu ajada ja üksteise motivatsiooni üleval hoida. 

Sorry Priit, et ma mingi aeg sul ees tempot hakkasin tegema. Mul tuli mingi paranoia ja kahtlus, et selle tempoga me ajalimiiti ei mahu. Enesetunnet arvestades oli see mul ka vist õige otsus. 

3:00 - kuues ring joostud. Vahetas jalatsid, pasta, jakk peale, külm. 

6:20 - seitsmes ring joostud. Vahetas jalatsid, õhem jakk, valuvaigisti. Hakkas jälle jooksma. 

9:35 - kaheksas ring joostud. Sääremari väga kõva. Valuvaigisti, kihisev ja tablett. Maraton veel joosta! 

12:45 - üheksas ring joostud. Lõpu jalutasime koos. Jõi nats kohvi ja teed. Vahetas jalatsid. Kummikommid kaasa. Külmavapped. 

Täpselt selline ilm oli viimased 3 ringi.

17:05 -  Kümnes ring joostud! Kõik! Jalutasime lõpu kaasa jälle. Jalad villis ja ligunenud! Aga tehtud! Kuiva ja soojad riided selga ja koju! 
Siis kui Ultra lõpuni on veel 1km ja see on kõige pikem kilomeeter mu elus!

Hull tulevane mees mul ikka! 

Nii nii...

Läbi sai see 211km kestnud katsumus. Ajaliselt 31h 4min ja 24sekundit. Seega 56min jäi ajalist varu.

Pulsi ja kalorite ning tegelikult ka kella järgi võetud aja kohta ei oska ma väga midagi öelda. Nagu öeldud oli ainuke asi mis koju jäi pulsivöö. Lisaks suutis ka väga suur fail kella hulluks ajada. Garmin Connect keeldub laupäeval ja pühapäeval toimunut tunnistamast!

Üldkokkuvõttes 6. koht

Kokkuvõtvalt võiks öelda: kogu see värk kukkus välja paremini kui ma oleks osanud arvata!

Eriline tänu Kerstile, kes on suutnud kõik mu lollid ja veel lollimad ideed, treeningud ja võistlused välja kannatada. Ma armastan sind!

P.S - tehnilisest poolest, nagu tossud, kell, spordisöök/jook ilmselt pikemalt järgmises postis.

P.P.S - tahaks veel ära mainida teeninduspunktide vabatahtlikud kes julgustavate sõnade ja huumoriga tuju üleval hoidsid. Eriti kolmel viimasel ringil Cris Poll ja Jaanika Mändla.