Niisiis, kogu see lugu sai alguse tegelikult juba eelmine aasta, siis kui ma kobamisi Pirgu poolmaratoni võitsin. Jah, ma tean, seal oli stardis ainult 4 jooksjat, a no kust ma seda pidin teadma kui eelregistreerimist tegin.
Nagu nõiaväel oli aastake möödunud ning käes jälle Pirgu poolmaratoni kord. Samal päevale oli end sisse seadnud ka Saku maraton ning vist ka mingi jooks Lõuna-Eestis. Seega, jälle 4 inimest stardis???
Seekord oli asi väheke mastaapsem, nimelt 4 korda mastaapsem. Poolmaratoni stardis oli 16 jooksjat. Ega ma sinna ju tegelikult mingit erilist tulemust jooksma ei läinud ja väga pingutada ka ei old plaanis kuna päris võistlus oli kavas paari päeva pärast.
OK! Aga alustame ikkagi algusest. Ilm oli....nagu ikka Eesti suvele kohane....vihmane. Lausvihma ei sadanud aga siiski piisavalt, et mitte tahta autost välja minna. Aga oli vaja minna.
Nagu öeldud siis stardis oli 16 jooksjat. Juba stardis oli näha, et jooks ei tule kerge. Konkurents oli täitsa olemas.
Nii, start. Sain minema kohe esi kolme hulgas. Üritasin esimeste tempot hoida, kuid kui kella pealt vaatasid vastu numbrid 3,15min/km, siis teadsin, et on kaks varianti - kas jooksen selles tempos veel 2-3km ja siis lähen koju, või annan tempos järgi ja vaatan kuidas viimased kilomeetrid lähevad.
Ilmselgelt valisin teise variandi ning u 4 kilomeetril ma enam esimest ei näinud. 2. koha omanik püsis silmapiiril veel u 8nda kilomeetrini.
Need kiired jooksud ei ole ikka minu rida. Esimesed 10km on soojaks jooksmine, järgmised 5-6km on OK ning viimased kilomeetrid on kannatamine ja finiši ootus. Täpselt sama loogika oli ka selles jooksus.
Kokkuvõttes siis: avgPace - 4:18min/km, avgHR - 179bpm, lõpuaeg - 1:30:56
Seega: poolmaratoni isiklik rekord! Eelmine isiklik pärineb eelmise aasta Rakvere ÖÖjooksult: 1:34:08. Kõige rohkem üllatas mind see, et ma ei ole selliste jooksude jaoks absoluutselt trenni teinud. Aga ju siis midagi on ikkagi õigesti tehtud!
Nii, aga nüüd siis põhiürituse juurde.
Oma kuu aega tagasi panin ma end kirja Iisaku staadionimaratonile. Täpsustus, mitte ühele vaid kolmele! Üritus toimus Iisaku staadionil (nagu ilmselt nimigi ütleb) ning kujutas endast kolme peaaegu järjestiku joostavat maratoni.
 |
| Eesti laugeim maraton! |
2. Tippmaraton - kontrollaeg 4,5h
3. ÖÖmaraton - kontrollaeg 9h
1. ja 2. maratoni vahele jäi veel 2h pausi. 2. ja 3. vahele 30min!
Aga asjast lähemalt. Peale seda kui kõik ajalehed ja uudiste portaalid olid pasundanud, et 3 inimest kavatsevad joosta järjest 3 maratoni ning neist üks lisaks veel hommikul 10km, siis oli isegi suurima tahtmise juures võimatu jooksule minemata jätta.
Olin kõvasti enne starti kohal ning sain ilusti oma numbrid ja muu nodi kätte. Teised 2 jooksjat - Ragnar Virma (see +10km tüüp) ning Priit Valk - olid ka juba piisavalt vara kohal ning saime "sõjaplaani" arutada. Plaan nagu ikka oli lihtne - ellu jääda!
Priidu ja minu ideaaleesmärk oli joosta kõik kolm maratoni võimalikult väikese aja erinevusega. Kuna 2. maratoni kontroll aeg oli 4:30:00, siis pidid ka ülejäänud 2 selle aja sisse jääma, või no vähemalt ideaalis.
 |
| Kõik mida 3 maratoni läbimiseks võiks vaja minna. |
Rajal oli üks toitlustuspunkt, või siis toitlustuspunkt oli iga 400m järel, seega joogi ega söögi pärast muretseda ei olnud vaja.
Nagu öeldud, siis ilm oli ilus ja soe. Seega läks kõigeparemini alla arbuus, lisaks kurki, natuke oliive. Iga 4-5 ringi järelt sai märja svammiga end jahutatud.
Ja nii see maraton läks. Uhkem oleks vist öelda 105ringi. Esimese maratoni ajaks tuli 4:15:35. Enesetunne oli OK. Mingit väga suurt väsimust nagu ei olnudki.
Selline lõpuaeg jättis meile u 4h vaba aega. See läks siis söömiseks, venitamiseks ja üldiseks puhkamiseks.
 |
| 2 tugevat + 1 nõrk. Peetri Pizza laadimiseks on täitsa hea koht! |
Tempo võtsime natuke aeglasema kui esimese maratoni ajal, kuid kuskil kuklas vasardas kogu aeg teadmine, et see maraton tuleb joosta kiiremini kui 4:30:00.
Minu jaoks oli kõige huvitavam hetk see kui sain kätte nn väsinud jala ultra sammu. Samm oli piisavalt lühike ja tihe et joosta 180spm. Üleliigset jala tõstmist ei olnud ning piisas vaid sellest, et keha natuke ette kallutada ning hoog sisse saada. Hea oli tunda, kuidas gravitatsioon teeb oma tööd ning keha teeb võimalikult vähe.
Umbes 20ndal kilomeetril läks asi jamaks. Ma ei tea kas tegemist oli vaimse või füüsilise väsimusega, aga üha enam kippusid mõtted sellele kas kolmas maraton ikkagi joosta või mitte.
Tugevus ei tulene kehalisest võimekusest.
See tuleneb allutamatust tahtejõust.
- Mahatma Gandhi
Selleks ajaks oli joostud umbes 150 ringi. Üksluine tampimine kummimattidel oli nii jalgadesse kui ajusse oma jälje jätnud. Mida ring edasi seda suuremaks läks tahtmine kogu see asi kuradile saata ning raja äärde astuda ja puhata.
2. maratoni lõpetasime ajaga 4:20:51. Seega olime esimesed kaks jooksu teinud 5min erinevusega. Polegi kõige hullem.
Kuna me lõpetasime natuke enne poolt ühteist, siis oli väljas oluliselt jahedamaks läinud. Meil oli umbes 40min, et vahetada riided, venitada ja teha kõike muud mida enne uut maratoni on teha vaja.
Ja siis need tulid. Külmavärinad. See oli viimane piisk. Arutasin telefonis Kerstiga oma 10min kas minna viimasele jooksule või mitte.
Kõige raskem on peale 2 maratoni kolmandast loobuda ja rajalt maha tulla. Või õigemini sinna rajale üldse mitte minna. Igaljuhul sellise otsuse ma langetasin ning kolmandale maratonile ei läinud.
 |
| Vahel on võistlust kõrvalt vaadata ka päris tore! |
Sellel ajal kui teised oma esimesi ringe jooksid käisin ma pesemas (midagi oli valesti kuna sooja vett jätkus umbes üheks minutiks ning sealt edasi oli vesi jääkülm, niigi külmavärinates kehale mõjus see....joovastavalt), sõin ühe jahtunud borši supi ning vaatasin kuidas teised lampide valgel ööpimeduses jooksid. Selleks ajaks olin muidugi aru saanud, et olin teinud vea ja et tegelikult ma OLEKS ju suutnud selle kolmanda maratoni ka läbi joosta. Aga noh! otsus oli juba langetatud!
Edasi ei jäänud muud üle kui suund Tallinnasse võtta.
Kokkuvõtteks:
- Iisaku staadionimaraton oma ainulaadne üritus mis vähese (vaimse)ettevalmistuse puhul võib su (aju) tuksi keerata.
- Iisaku staadionimaratoni korraldus on super. Kõik on käe jala juures. Seltskond on omamoodi. Mitte halvas mõttes.
- Järgmine aasta teen kogu selle tsirkuse kaasa!
Numbritest:
13.07 - 03.08.2015
Total: 152,12km (kokku käisin 8 korda jooksmas)
Time: 14h 13min
AvgHR: 153bpm
Elevation gain: 332m